Hiina valentinipäev

Qixi festival sai alguse Hani dünastiast. Ajalooliste dokumentide kohaselt on vähemalt kolm või neli tuhat aastat tagasi, koos inimeste astronoomiaalaste teadmiste ja tekstiilitehnoloogia tekkimisega, ülestähendusi Altairi ja Vega kohta. Qixi festival sai alguse ka iidsete inimeste ajakultusest. „Qi” on homofooniline sõnaga „Qi” ning nii kuu kui ka päev on „Qi”, mis annab inimestele ajataju. Muistsed hiinlased nimetasid päikest, kuud ja viit planeeti – vett, tuld, puitu, kulda ja maad – „Qi Yao’ks”. Number seitse kajastub rahvasuus aja faasis ning „Qi Qi”-d kasutatakse aja arvutamisel sageli lõpuna. Vanas Pekingis peeti surnutele taoistliku tseremoonia läbiviimist sageli pärast „Qi Qi”-d lõppenuks. Praeguse „nädala” arvutamine „Qi Yao” abil on jaapani keeles säilinud. „Qi” on homofooniline sõnaga „Ji” ning „Qi Qi” tähendab ka topelt Ji’d, mis on heaendeline päev. Taiwanis nimetatakse juulit „õnnelikuks ja heaks“ kuuks. Kuna kursiivis oleva sõna „Xi“ kuju on nagu pidev „Qi Qi“, nimetatakse seitsmekümne seitsme aasta vanust ka „Xi Shou“-ks.
Kuukalendri seitsmenda kuu seitsmendat päeva, mida tuntakse ka Hiina sõbrapäevana, nimetatakse ka Qiqiao festivaliks või tütrepäevaks. See on Hiina traditsioonilistest festivalidest kõige romantilisem.